Esimene päev

Reede

 

Reede hommikul saabusime kõik unistena, kuid ootusärevatena Tallinna sadama A-terminali. Kui lähedastega oli hüvasti jäetud,
astusime Helsingi laeva peale. Algas pikk ja pisut üksluine merereis Soome poole.
Helsingis me pikalt ei peatunud, vaid suundusime koheselt bussiga Turu linna poole. Sinna sõites sai vaadatud esimene film ja

kuna tee oli pikk, tegime ka esimese peatuse.
Turu linnas tegime pisut pikema peatuse, kõik said linna peal ringi vaadata ja endale sobivaid aksessuaare soetada. Pärast poodlemist

sai päeva värskendatud tulise jalgpalliheitlusega.
Jalgpall mängitud, oligi aeg juba nii kaugel, et oli vaja võtta bussist asjad ja suundusime Stockholmi laeva peale, kus veetsime

ülejäänud õhtu ja ka öö.

 

Hannes, Kristjan, Sander (8P)

 

Teine päev

 

Laupäev

 

Laupäeva varahommikul ärkasime Rosella kaksikõe laeval – Isabellal. Ilm oli sellel päeval kena ka. Kerge seenekas hilisema bussisõidu ajal. Isabella oli 10-tekiline võimas laev. Kahju oli sellest, et ei olnud võimalik sauna minna. Alustasime teed, sihiks Travemünde. Sõitsime ca 3 tundi kuni peatusime bensiinijaamas. Sealt üle tee leidsime suured ja hästi säilinud varemed. Sealt seest avanes vaade Rootsi suuruselt teisele järvele, millel päike mõnusalt sillerdas. Tegime veel hiljem tankimispeatuse ja siis jõudsime laevale, mis meid 15 minutiga Taani viis. Järgnes 2 tundi bussisõitu, mille käigus vaadati ära film “Piinatud Geenius”. Sattusime veel kord laevale, mis meid nüüd Saksamaale viis. Jõudsime 9 ajal Travemündesse. See väikelinn oli mitmeid ilusaid maju täis. Sealses kogudusemajas võttis meid vastu Pille. Mängiti jalgpalli, söödi Pille poolt valmistatud oivalist suppi, käidi pesemas või puhuti niisama juttu. Kui toimetused toimetatud, hakati magama jääma, mis juhtus üsna kiiresti, kuna oldi pikast sõidust väsinud.

 

Lauri ja Joonas (8P)

 

Kolmas päev

 

The Third Day

 

Meie selle reisi kolmas päev algas teadmisega, et Bordeaux’ni oli vaid 600 km jäänud. Ärkasime umbes poole kaheksa paiku. Öö olime veetnud Orly`s , kus meile pakutud ööbimispaigas olid mulle arusaamatuks jäänud nahast linad. Väga segane. Kella üheksa paiku pakuti meile võrratut hommikusööki. Väga maitsev. Märkamatult olimegi asunud teele. Esimese asjana plaanis E.O.R.P. (poistekoori meesansambel “Eile oli raske päev”) + Margus (Paju) bussi teise korruse esiakna kinni katta erinevate riietega. Väga kaval. Olles teele asunud, hakkas oodatud kõrvetava päikese asemel vihma sadama.

 

Pärast paaritunnist sõitu tehti 20-minutiline paus. Söödi imemaitsvaid nuudleid ja käidi tualetis. Jätkates reisi pandi peale esimene tänane film nimega “Lotte Leiutajateküla”. See oli omamoodi elamus. Teise peatuse ajal sattusime nägema pirakaid prussakaid, mis pakkusid paljudele väga suurt huvi. Sõita oli jäänud vaid 200 kilomeetrit. Meie virvendava televiisoriekraani vallutasid brutaalsed stseenid, mis tekitas paljudele tahtmise nähtut järgi proovida. Väga halb mõte. Pärast filmi lõppu avastasime, et olime jõudnud Bordeaux`sse. Jee! Lõpuks ometi. Pärast 10-minutilist tiirlemist linnas jõudsime St.Bruno kirikuni, kus kohtusime toredate uute inimestega, kes meid kangesti majutada tahtsid. Jagatigi meid kõiki ära ja saadeti teele.

 

Anders (X kl.)

 

Neljas päev

Kuidas Kalev Atlandi ääres käis!

Vahvad Eesti kooripoisid kogunesid lõbusal teisipäevahommikul kõige pühama Bruno kiriku juurde. Peredest oli meile kaasa pandud erinevates kogustes igasugust head ja paremat. Hea meelega oleksid vahvad kooripoisid kõike seda paremat kohe manustama hakanud, kuid füüsikalise seaduspära – “enne töö ja siis lõbu” – järgi alustasime hoopis oma esimese laulukorraga meie reisi jooksul. Lauluproov osutus üle ootuste edukaks ja tegi veel rõõmsamaks meie entusiastlikud kontserdikorraldajad, mis omakorda tegi tuju heaks meie kõrgematel juhtidel. Inspireerituna ja energilisena asusid vahvad eestlased bussi ja sõitsid ootusärevalt Atlandi avarusi vallutama. Uljad eestlased hüppasid suplema sinna, kus ühtegi prantslast ees ei olnud – hea, mõnus koht. Sulistamine osutus ootamatult värviküllaseks ja väga õpetlikuks. Vahvad eestlased otsustasid seejärel taastuda ja hakkasid ohjeldamatult sööma. Täis kõht on vahva eestlase parim sõber. Tagasisõidul ei andnud meie ujumaskäik poistele veel tükk aega rahu – teadupärast on eestlastele juba ammust ajast meeldinud lugusid vesta ja müüte leelotada. Päev oli märkamatult aga õhtusse veerenud ….

Joonas ja Daniel
17.07.07

 

Viies päev

Aktsioon – reaktsioon
Kogunesime eelmisest päevast puhanuna??!! St. Bruno kiriku ette ning astusime rahulikult bussi. Esimesel peatusel seadsime sammud Euroopa suurima liivaluite, Pyla düüni juurde, kus said võetud mõningad pildid. Düünil ei olnud küll noid hiiglaslikke laineid, mida kohtasime eelmisel päeval ookeani vahutavates vetes, kuid vaatepilt oli sellegipoolest vägagi meeltmööda. Düünilt naastes seadis meie kollane Taisto-buss sammud Arcachoni linnakese poole, kus pidi toimuma õhtune kontsert. Bussis lahutas teise korruse eesistujate meelt monsieur Tulve oma valgustava räpiga. Jõudes Arcachoni linna, saime veidi vaba aega, millele järgnes proov. Kontserdil juhtus mõningaid apse, kuid lõpptulemus oli siiski päris hea. Sõitsime väsinuna tagasi Bordeaux´sse, kus ootasid meid meie pered. Pealkiri ei oma muide mitte mingit tähtsust.

Mattias ja Johan

(ühe päeva reisikiri puudub)

Seitsmes päev

Me alustasime oma reibast päeva juba tavaks saanud jalutuskäiguga härra Leoneli juurde, kus sõime hommikusööki. Pärast seda hakkas igahommikune rahvakogunemine elutoas, et sõita koos kiriku mano. Pärast kiriku ette jõudmist ja teiste kooriliikmete pealevõtmist alustasime veeremist kena St. Emillione`i linnakese poole, mis oli rohkelt ülekallatud veinipoodidega. Enne linnast lahkumist ja bussi minemist pillas killukese huumorit Andreas, poseerides sildi all “BI”. Pärast piknikut murul sõitsime Clos de la Madeleine veinitehasesse, kus valmistatakse umbes 60000 pudelit veini aastas. Pärast ekskursiooni veinikeldris said kõik kergendada oma rahakotti veiniostmise näol. Pärast Bazas’sse jõudmist läksime Bazas’ katedraali hoovi, kus saime härra Leoneli tehtud suppi. Pärast proovi sai alata kontsert, kus Kadri kuulis esmakordselt koori esinemise ajaloo jooksul oma “Oh kui õndsad” kõrgete häälte salme nii nagu ta oli soovinud!!!!! Kui asjad bussis, saigi alata sõit meie toredate perede juurde.

Siim, Peeter ja Gustav (Sorry käekirja pärast, bussis halb kirjutada)

 

Kaheksas päev

20.07.07 ehk kolmas kontserdipäev

Kella üheteistkümneks kogunesime püha Andrea katedraali kellatorni
juurde. Pärast kellatornis käimist läksime linna peale šoppama. Tunni aja
pärast kogunesime uuesti katedraali juurde, kust läksime koos St. Bruno
kiriku aeda peredega piknikule, kus sai kõhu mõnusasti täis. Pärast piknikku
sõitsime bussiga kirikusse, kus pidavat toimuma meie tähtsaim kontsert.
Kui olime asjad kirikusse ära pannud, hakkasime muuseumi poole kõmpima.
Kui olime muuseumis olevad asjad üle vaadanud, oli meil umbes tund aega
šoppamiseks. Kui poodides käidud, kogunesime katedraali juurde, kust
läksime kirikusse proovi. Pärast proovi me sõime ja andsime eduka kontserdi.
PS. Kõik plaadid on nüüd maha müüdud.

Jakob, Patrick, Dein

 

Üheksas päev

Reisikiri 21.juuli

Hommikuti nagu alati, sõitsime me oma pere mugava autoga St.Bruno kiriku ette. Jätsime oma peredega hüvasti ja lahkusime Bordeaux`st. Hüvastijätt oli vägagi kurb. Me laulsime peredele Kadri kiirelt valmistatud laulu ning Lionel ja väike mees, kelle nimi meil ei jäänud meelde, pidasid südantlõhestava, võiks öelda kas või parima, kõne, mida meie kõrvad kunagi kuulnud on. Pärast lahkumist läksime me supermarketisse, kust sai ohtralt “Orangina”-nimelist jooki ostetud. Bussis vaatsime me filme “Sherlock Holmes” ning “Nagu ….” (loetamatu käekiri). “Sherlock Holmes” oli küll põnev, kuid veniv. “Nagu ….” oli üks parimaid filme …… (loetamatu käekiri).Pärast pikki, masendavaid sõidutunde sõitsime Pariisi lähedasse Orly linnakesse, kus meid võtsid vastu uskumatult hea toiduga Apolinere ja tema naine. Vastutasuks saime laulda Valmari regilaulu “Mihklisantide laul”.
Üks asi jäi mainimata. Enne hõrgutava toidu söömist peeti tuline jalgpalliheitlus Danieli ja Andersi tiimide vahel, mille Danieli tiim võitis 6:5. Ühesõnaga – oli meeldejääv päev.

Karl Mihkel
Ott
Joonas
Karl Markus

 

 

Miikaeli Poistekoori Tänulaul
(viisil “Suur Tamm”)

Mihkel tuli Prantsusesse
Eesti vanu laule laulma
sekka gregoriaani viise
laia ilma vaatamaie

Palju tänu peredele
kes meid soojalt vastu võtsid
kes meid toitsid kes meid jootsid
söötsid suisa supikesta
vanemaile veinikesta

Täname kõik Lioneli
kontsertida korraldamast
ja Alaini täname
kes meid siia maale kutsus
meie laule kuulda tahtis

Olge terved, Bordoo rahvas
tulge külla Eestimaale,
meie juurde Maarjamaale
Ütleme teil nüüd – “Merssii”

 

Kümnes päev
Pariis
Sellel päeval juhtus 3 head asja.
Esiteks oli Joonase sünnipäev, teiseks saadi tagasi bussist varastatud
raha ning kolmandaks me läksime Pariisi!
Ei jõudnud veel tundigi sõita, kui juba paistis Eiffeli torn. Varsti
pärast seda jõudsimegi Invaliidide kirikusse, kus toimus missa. Alguses
oli probleeme koori asetusega rõdul. Meid taheti panna väga väikesele
alale orelimängija kõrval, kuid Kadri pidas paremaks olla külgrõdul,
kust meie ei näinud midagi. Muidugi oleks võinud laulda ka altari eest,
kuid aega oli vähe ning tuli otsustada kiiresti. Pärast missat viidi
meid sööma. Söök oli sarnane Strasbourgis saadud toiduga – friikartulid.
Pärast einestamist toimus kiire maffiamäng ning seejärel jätsime Kadriga
hüvasti. “Mesipuu” ära laulnud läksime koos giidiga Invaliidide kiriku
muuseumisse, kus oli Napoleon I sarkofaag, riided ja relvad. Siis
sõitsime bussiga Seine`i jõe äärde, kus avastas Kristjan, et kaamera oli
kadunud. Ta läks koos Igoriga seda otsima. Samal ajal läksime meie
lõbusõidule jõelaevaga. Jõel sõitsime mööda Jumalaema kirikust, Louvre`i
lossist, vabadussamba vähendatud variandist, Eiffeli tornist ja
paljudest teistest vähemtähtsatest kohtadest. Kui tagasi bussi jõudsime,
tulid tagasi ka Kristjan ja Igor – nad leidsid kaamera söögikohast.
Sõitsime mööda Champs-Elysee`d, ümber Triumfikaare ja Louvre`i lossi
parklasse. Siis läksime jala Jumalaema kiriku juurde, kus saime pool
tundi vaba aega. Osad läksid kirikusse, kus olid silmapaistvad
vitraažid, teised läksid nö “maailma parimat” jäätist sööma, mida käis
seal kunagi ka Bill Clinton ostmas. Mõned ostsid lihtsalt suveniire.
Kahjuks pidime ruttu Orlysse tagasi sõitma, sest buss peab 9 tundi
seisma. Teepeal juhtus huvitav asi, nimelt sõitsime liiga väikesesse
kurvi ning 1 auto jäi bussile ette. Õnneks olid kohal 2 jõumeest, kes
auto tagumise otsa kõrvale tõstsid. Orly`sse jõudes sõime, ning toimus
jalgpalliturniir. Kohe pärast seda pesime ja läksime magama. Ühesõnaga
oli raske päev
Hanno ja Markus