Norra reis, teine päev

Ilus/kole päev

 

 

Kell 9:30 oli kogunemine informatsioonis. Kõigil olid sellised näod, et neil oleks nagu pohmell. Tulime kell 10:00 laevalt maha ja läksime tolli, näitasime passid ette ja tõmbasime „lepsu“.

Väljas ootasime bussi ca ½ tundi. Läksime bussi.

Esimesena vaatasime filmi „Rock“, siis läksime WC-sse, Statoili bensukasse.

Edasi vaatasime (tahtsime vaadata) „Predator 2-e“, kuid Igor ütles, et see on „kole“ film. Selle asemel vaatasime „Mr. Bean’i“. Me käisime veel paar korda WC-s ja siis läksime ujuma. Vesi oli väga külm, kuid pikapeale harjusime ära. Läksime bussi tagasi ja sõitsime ca 3 tundi. Peatusime WC-s js peagi jõudsime Oslosse. Me sõitsime Oslost läbi ja see oli väga uhke linn. Kui me olime Oslost väljas, hakkasime sõitma läbi „tüüpiliste Norra mägede“ (Kadri ja Karini sõnade järgi). Meie bussijuhid manööverdasid läbi kitsaste mägiteede. Lõpuks jõudsime ühte Tonsbergi linna kirikusse, kus me magasime jääkülmal põrandal. See lugu on tehtud 7. juunil poistekoori reisist Norra.

 

 

 

 

Karel, Ikevald, Oliver

 

Norra reis, kolmas päev 

 

Täna hommikul alustasime sõitu kell 8:32 Tonsbergist. Siis pidas Kadri kõne, kui tublid me oleme. Lubati, et esimesed ~3 h on enamvähem normaalne sõita ja pärast seda tuleb oh sa vana mihuke tee. Kui me olime juba pool tundi sõitnud valiti vaatamiseks üks igavamaid filme, mis kaasas on, „Waterworld“, kuna seda on juba kõik näinud. Kell 9:15 hakkasid mäed endast märku andma. Kell 9:25 jõudsime Telemarki kuulsatesse mägedesse. Kell 9:30 pommiti meid jälle. Siis hakkasid pihta serpentiinid. Serpentiinid on teed, mis lähevad üle mägede, hästi käänulised ja üles-alla looklevad. Sõit oli hästi igav, sest keegi ei oksendanud. Huvi pakkusid ainult ilusad vaated mägedele, fjordidele, orgudele, jne. Pidevalt olid märgid: „Tee kitsenemine“. Sõitsime läbi mitmetest tunnelitest ja jõudsime vaateplatvormile, mille all oli org, kus oli vesi sees.
Karin kartis kõrgust väga ja oli nätsa aega vait. Kõik olid hoos kivirahnust ülesronimisega. Janno Viiklepp oli nõus andma Siimule 1 krooni, kui ta libistab rahnust tagumiku mööda alla. Nii juhtuski ja Janno saigi oma rahast lahti. Sõitsime edasi ja jõudsime kohale. Linna nime oli Hauge. Me ööbisime seal koolimajas ja seal hoovis olid kiiged. Kristjan lendas valusa lennu kiigelt maha. Läksime sööma ja siis tõmbasime tuttu.

Reijo, Allan, Silver ja Juhan

 

Norra reis, neljas päev

Päev algas varajase äratusega kell 8:30. Pesemiseks oli aega veerand tundi ning kui kõik olid ära pesnud, siis mindi sööma. Kõhud söödi täis ja siis oli mõnus. Sis hakkasime sõitma linast mille nimi oli Hauge. Me sõitsime natsa ning jõudsime linna kus oli meie järgmine kontsert. Kirikus kus me esinesime oli väga tore laev laes. Selle kiriku kõige vanem osa oli ehitatud ajavahemikus 1623-1634. Me tegime proovi ja siis oli vaba aega ja me saime linna peal jalutada. Selle aja sees teenis pappi Vaikuse muusika. Siis kui aeg otsa sai läksime showd tegema sellesse vanasse kirikusse. Kui show otsa sai läksime „Grand restauranti“ sööma. Peale seda hakkasime Stavangeri poole sõitma. Tee peale jäi ette üks fjord kuhu me lihtsalt pidime ujuma minema. Siis helistasime peredele, et hilineme natuke. Käisime ujumas ja sõitsime Stavangerisse. Seal saime teada millistesse peredesse me läheme ja läksimegi peredesse ära.

Kristjan

 

Norra reis, viies päev

Laupäevane hommikupoolik oli meil kõigil vaba. Me läksime oma „perega“ Stavangeri kesklinna, kus me kohtusime paljude sõpradega. Me vaatasime ka võrkpalliturniiri, kus mängis ka Eesti võitskond, kuid kahjuks me neid ei näinud. Linnaga tutvudes nägime ka meest, kes tegi ägedaid trikke ja teda abistasid 2 meie koori poissi, Silver ja Varro. Õhtupoolikul oli meil kontsert, mis algas kl.18:00 ja pärast seda läksime „koju“. Kontsert läks hästi ja nii see päev lõppeski.

 

Valmar, Artur ja Taavet

 

Norra reis, kuues päev

~8:00

Toimus äratus Igori dirigeerimisel, mistõttu edenes see alumisel toal palju edukamalt kui ülemisel toal. Ärgates kõlas kõrvus ikka veel öösel uianud alarm. Keskkond oli närviline ja kõik olid unised. Hommikusöök hilines põhjustel mida siinkohal ei maini.

9:20

Väljasõit hilines. Kohale jõudsime SE. Johannese kirikusse kell 9:38. Seal pidi kõikide prognooside põhjal toimuma jumalateenistus. Enne jumalateenistust toimus proov mis venis pikaks teatud persoonide tõttu, keda me siinkohal nende enda huvides ei maini.

11:00

Jumalateenistus. Kiriklik protseduur kestis 2 tundi, kus me laulsime 5 laulu. Teenistus venis (nagu arvata võis) kole pikaks, kuid 12:45 lõppes see lõpuks.

Pärast teenistust saime seal kosutava lõuna mis oli valmistatud Aive ja Pireti juhatusel.

13:15

Selleks ajaks istusime kõik juba bussis ja nautisime tüüpilist Norra linna vaadet: valged majad ja hullult käänulised tänavad. Buss suundus ühte tüüpilisse Norra sadamasse, kust asusime praamiga teele Kuitsoy* saarestiku poole. Praami loksumine kestis 50 min. Kaasa tuli ka „mersu-onu“ koos oma perega. Tema oli kaasa võtnud ka paar kalastamisvahendit. Kes tahtis püüdis kala, ujus või mängis jalgpalli. Kala jäi küll saamata, kuid see-eest nägime ära krabitaolised elukad, keda kohalikus kasvatuses kasvatati. Vesi meres oli suhteliselt külm ja väga soolane. Kasutada oli ka hüppelaud. Praam lahkus saarelt 19:15.

19:30

Buss jõudis koguduse majani ja lapsed jagunesid perede vahel. Need õnnetud kel ei olnud võimalust nautida perede hüvesid pidid jälle jääma koguduse majja ja moodustama toidubrigaadi. Söögilaua põhinumbriks kujunes pizza. Hiljem enam midagi ei toimunud ja kõik jäid magama.

 

*Saarestikku kuulub 365 saart ja antud saar pidavat olema viimane enne Suurbritanniat.

 

Igor, Deniss, Daniel, Janno ja Sander

 

Norra reis, seitsmes päev

Kell 9:15 kohtusime koguduse maja ees, jätsime hüvasti peredega ja Arne Hadlandiga. Siis sõitsime lõbustuspargi poole mille nimi oli Konge Parken. Kõigepealt sai käidud Ameerika mägedel, siis autodroomil ja siis teistel atraktsioonidel. Karli kaasaitamisel lendas Taavet vette kui Karl rammis Taaveti mootorpaati. Täpselt kell 14:00 saime me kokku bussi ees. Ike ja Kaarel maksid trahvi kuna hilinesid 10 minutit. Esinemine läks hästi ja pärast saime me 15 NOK-i (välja arvatud Ike ja Kaarel). Kui oli esinetud läksime bussi ja sõitsime Tonsbergi kirikusse. Enne sinna jõudmist lugesime ette ennustusvõistluse tulemused. Janno ja Reio võitsid kuna nad pakkusid 25 ja 23, aga õige vastus oli 24. Nad said kahepeale ¨okolaadikarbi. Tee peal vaatasime filmi „Ghost“. Kui me jõudsime Tonsbergi, võttis meid vastu Svensen. Siis sõime ja läksime magama. Öösel magasime söögitoas soojal põrandal.

PS. Lõbustuspargis oli suurte inimeste üldine lemmik kelgurada. Lisaks sai käidud veel okserattal (mesilased); ronimismajas, tsirkuses, Metsikus Läänes (Western). Sissepääsu piletiks oli kõigil käepael.

 

Janno, Sten, Matu ja Kaspar

 

Norra reis, kaheksas päev

Saaga

Meid äratasid Higor Hirmsa võimsad hõiked

Ei vaimustanud nood unenägudest kõrvalpõiked.

Pigem hirmutas meid kurja Higori võigas nägu.

Kuid siiski ,ööda sooja jäätund põrandat

Me vaprad rasvaserinnagahundidkeseikardamidagi end värskendama sammume. Kägu.

Siis võimsa hommikuvõileiva osaliseks saim

Ja siis ka lõppes meie teekond teine

Sest buss meilt jalad röövis alt

Ja vanadekodusse viis sealt.

Seal armsas majakeses kõik säras, sätendas ja läikis

Ja hiilgasid ka poiste palged kui tegivad nad muusikat

Ja samas vaimus hiilgas ka vaikusmuusiklaste pilk.

Kui vanainimeste silma ilmus väike tilk.

Meil kontsert sujus uhkemalt kui viikingite sõjakäik

Ja veelgi enam lõbu pakkus tõik,

Et võõrustaja ilmatumast lahkusest

Me jäätist sõime ilmatumast vahvusest.

Siis algas taas me retk nii pikk,

Mis kestis vaat et igavik.

Ent minutit viitkümment peale keskeltpäeva

Me viimast korda saime tunda vaeva

Ja Norra riik meilt alatuimal kombel välja pressis raha.

Nii jõudsimegi Oslosse, mis polnud kuigi paha.

See linn nii suur ja võimas,

Kus aastasadu käimas on olnud inimeste elu

Ka meile kõigest oma minevikust rohkelt pajatas.

Nii mõndki uut ja huvitavat teada saime muuseumeist,

Kus räägiti nii üht kui teist.

Seal jutt käis viikingeist ja onukesest Heyerdahl,

Kes rändas nii merel kui ka maal.

Ja laeva all tal ujus vaal,

Kel ülemõõduline oli kaal.

Üks saladus – läks puljong üle kai

Ja lõunatoitu poistekooripoiste asemel sai kalamaim.

Siis tsentri poole suundus meie tugev samm

Ning visalt rauges meie ramm

Ehk ei raugend üldse meie ramm. Tramm.

VAHEPALA

SEIK PROOSAS:

Tonsbergi kirikus hakkasime miskipärast arvama, et see onu on meie võõrustaja isa vend. Tõesti ma ei tea kust selline mõte tuli. Igal juhul võtsime ukse juurde valvess ja peaaegu kargasime lahkele onule oma jutuga kallale. DIALOOG: „Me tõime tervitusi Stavangerist Ellenilt!“

„Möh?“ (Selleks ajaks oli juba selge, et oma vennatütart ta ei mäleta…)

„Ee…mm…ta ükskord ööbis siin…..?“ (See on Ursula varuvariant juhuks kui, noh igaks juhuks)

„Kahjuks mul ta ei meenu, aga (vaat kuidas välja vingerdas piinlikust olukorrast) ta oli kindlasti tore naine!“

Muidugi, meie võõrustaja pole vanem kui seitseteist.

Ja siis tuli pood pood pood POOD POOD POOD!

Kell kuus kui sai, siis kokku koguti kõik kamp

Ja igalühel käes nii mõnigi uus pamp

Kõik kurvastasid üheskoos,

Et Karel tilkumisehoos.

Siis läbipaistev Karin meil demonstreeris omi ostusid

Ja rõõmuhüüded meesteleerist kostusid.

Kui nina bussiuksest välja pistsime,

Siis riided kohemaid me seljast kisksime

Ja ujumisekohapoola suundus meie tee.

Sääl Ursula ja Laura, kaks vappert viikingnaist

Nood tegid poistel tuule alla, neid abiks Jõud ja Vaist.

Siis riided selga visati

Ja joostes maja poole kisati

Ja peagi valmis toit meil hea

Ja selle eest me ands’me pea,

Et mannavaht saab õige hea.

Kuid miski vedas alt siis meid

Ning mannavahust ilma jättis teid!

Head ööd!

 

LÕPP

KÕIK

КОНЕЦ

THE END

 

 

Helena, Joel, Laura ja Ursula