Esimene päev

NPP

Written by: Oliver, Artur R., Valmar

Co-Writer: Deniss

Sponsorid: Pärnu Bussipark, Aive, Kaspar Mänd, VMM, Joonas Pärn (Tehniline abi)

Nimetu poistekoori poiss ärkas hommikul ja ta sõi midagi… Siis pani nimetu PP asjad kokku nagu kõik teisedki. Peale seda õppis ta laulud pähe ja triikis vormi. Noodid olid järjekorda pandud juba nädal aega ennem. NNP kannab koguaeg kingi et ta neid maha ei unustaks. Ta pakkis asjad tähestikulises järjekorras v.a. ujumisriided mis on tal kogu aeg seljas. Siis sõitis ta täpselt kella 13:25:00-iks D-terminali. Seal sattus ta hämmingusse, sest kuidas selline tähtsusetu ese nagu pall võib tekitada nii palju kõmu!? Kostüüm bussi pandud suundus ta teistega laeva. Kui vikerkaare värvi uksed avanesid, sulatas meie lahkumiskurbuse särav sinine valgus mis sulatas meie kurbuse. Me teadsime, et kõik liigub ühtlaselt-kiireneva kiirusega õigeaegse kohalejõudmise poole. Nii liuglesgi Super Sea Cat 4 sinise taeva all Helsinki poole, isegi Igor naeratas paljastades seal juures oma Colgatei valged hambaid. Sadamas ootas meid miss mis hakkas Turu poole sõitma.

Väike osuti oli täpselt nelja ja viie vahel kui bussijuht gaasi andis. Juustes vilistas tuul ja kõrvus kummitas „ennekuulmatu“ trompeti soolo mida lihtsurelikud saavad kuulata kontserdil. Vahepeal olime jõudnud Turgu ja enne veel rula videot vaadanud. Edasine poistekoori trajektoor jätkus Silja Euroopa pardal. (tehniline abi ütles, et trajektoor on paha sõna).

Laeva peal käis valdav enamus (63%) poistekoorist ujumas ja nimetu poistekoori poiss ujus välja basseini uue rekordi (tehniline abi seab jällegi kahtluse alla meie kompetentsuse – see on ju ennekuulmatu!) Öörahu kuulutati välja kella poole 12-ks. Aga õnneks ei öeldud kas Soome või Rootsi aja järgi. Uni tuli silma ümber nurga ja NPP uinus.

Erilised tänud:

Meie suurepärasele grupijuhule

tema vankumatu toetuse eest

Seersant Rodionovile unustamatu käekirja eest

Valmar Kasukile moraalse toe eest

Oliverile uskumatu fantaasia eest

Tehnilisele abile

pideva vahele segamise eest.

Teine päev

Autorid: Indrek, Aleksander, Mihkel, Daniel

 

Selles reisikirjas kajastatakse sündmusi alates kella 6.15-st, sest mainitud kellaajal ärkasid käesoleva reisikirja autorid.

Kell 7.00 jätsime oma laeva maha ja astusime Rootsimaa pinnale. Pärast seda kui liikuma hakkasime toimus bussis toitlustamine, menüüsse kuulusid jogurtid, tee, kakao, müsli, saiakesed ja terve päeva jooksul jagati meile pericrrliliselt banaane. Pikalt pole mõtet rääkida, kes vähegi tahtis sai kõhu täis. Pärast söömist, ca. Kell 9.00 tutvustas meie giid, Kadri, meile päevaplaani, mille kohaselt oli meie esimene sihtpunkt Helsingborg, mis asus sel hetkel ca 500 km kaugusel.

Filmiprogrammi käivitas Kreisiraadio, mis tõi bussi lõbusa meeleolu. Pärast Kreisi raadiot ei pandud uut filmi kohe peale ja seetõttu avanes võimalus heita pilk aknast välja ilusasse loodusesse, kus oli näha rohelisi puid, siniseid järvi, sinine taevas ja puu otsas üks must vares.

Kell 10.38 veeres buss 15 minutiks sisse söögikoha Dag für Dag parklasse. Pärast seda kui kõik olid jalgu sirutanud ja külastanud mõningaid elutähtsaid objekte, asuti taas bussi, et valmistuda filmi vaatamiseks. Valitud filmiks osutus „Kohtumine äiaga“ peaosades mängisid Ben Stiller (Focker) ja Robert de Niro (Jack). Film võeti hästi vastu ja tõi kaasa palju naeru. Samuti loeti pärast filmi ette eelmise päeva huvitav reisikiri.

Kuni Helsingborgi jõudmiseni vaadati langevarjuhüppeid. Helsingborgis vedas meil, saime kohe praami peale. Jõudsime vaid natukeseks bussist välja astuda, kui juba hüüdiski Igor: „ Kõik bussi, kärmelt!“ Hetke pärast olimegi praamil ja kulus vaid 20 min enne kui saime tõsta jala Taanimaa pinnale. Pärast praamilt mahaastumist, asusime bussi, mis viis meid paari minutiga randa, kus, külma vee tõttu, vaid julgemad randa läksid ja pärast hetkelist kõhklust vette hüppasid. Seal rannas said kõik järjekordselt kõhu täis, eriti populaarsed olid kohupiimakreemid, millele lisaks said kõik ka hernesuppi ja õuna. Läbi Taani sõites olid peamised vaatamisväärsused tuulegeneraatorid, millele lisaks sai jälgida ka Batmani seiklusi. Umbes kella seitsme ajal jõudsime praamile, mis tunni ajaga viis meid Saksamaale. Sõit Saksamaal läks kiiresti, esialgselt käima pandud multifilm tunnistati liiga vägivaldseks ja see asendati filmiga „Võmmid ja Robbersonid“. Film ei olnud veel lõpunigi jõudnud kui juba Travemündes olime. Au tuli anda bussijuhtidele, kes olid meid kohale toonud 3 tundi enne, kella ühte. Samuti tuli tänada õpetaja Maarjat, kes oli meile organiseerinud nii öömaja kui õhtusöögi. Pärast õhtusööki läksid osad öist Travemündet vaatama, mis oli väga kena.

 

Kolmas päev

Ärgates leidsime end väikeses Saksa linnas nimega Travemünde. Nagu õhtusöökki, oli ka hommikusöök väga rikkalik. Palju toitu jäi järgi. Seejärel tassiti asjad bussi, ning õnnitleti Lauri sünnipäeva puhul ja tänati Maarjat suurepäraselt korraldatud majutuse eest.

Siis bussi ja Hamburgi poole. Kommide jagamine lõppes kell 8.37. Teel vaadati film „ Võmmid ja Robersonid“ lõpuni.

Hamburgis oli kõigepealt vaba aeg linnapeal. Osa poistekoori reisiseltskonnast läks tehnikakaupadepoodi Saturni. See on, seitsmekorruseline ja üks korrus on suurem Tallinna Kaubamaja omast. See on mega pood, paljud hinnad väiksemad kui Eestis.

Sõime Mc Donaldsis väga kehva, ketšupiga hamburgerit, kella 13 läksime kohtuma vana kapteniga.

Vana merekaru, näidates oma külalislahkust, viis meid tasuta St. Michaeli kiriku torni. Seal oli võimalik kapteni seletuste saatel heita unustamatu pilk Hamburgile. Viktoriiniküsimuse vastus: Torn oli 132 m. kõrge ja platvorm oli 82.m kõrgusel. Edasi liikusime pikki Elbe jõge laeva peal. Saime hulgaliselt infot Euroopa ühe suurima sadama kohta. Teadmised omandatud, suundusime tagasi oma bussi poole ja hakkasime liikuma Lüneburgi poole. Teel Lüneburgi saime hakkama Batman Foreveri vaatamisega.

Kui me Lüneburgi jõudsime, pidime me kohe proovi tegema, mis kestis umbes tunni. Pärast proovi ootas meid õhtusöök, milles oli supitaoline asi, jook ja kaks vorsti. Kui söömine lõppes, algas peredesse majutamine. Kui kõik oma ajutiste peredega kohtunud olid, pidid nad juba varakult magama minema, et hommikuks värske ja terve välja näha.

Kuid allakirjutanutel on andmeid, et poistekoori liikmed käisid linnapeal söömas ja mängukaarte ostmas.

 

Neljas päev

Guten Tag, pühakud!

 

Kuna meie saime kirjelduseks kõige erilisema päeva, siis me ei hakka mitte tühja juttu ajama vaid laskume faktidesse.

Hommikul, kui päike meile aknast sisse piilus, ärkasid kõik poisid (kes seda kirja siin kirjutavad) ning pühkisid silmanurgast une. Pärast seda kui iga poiss oli oma hambad ja silmad ära pesnud ootas meid alumisel korrusel imeline hommikusöök. Aga selle söömiseks ei jätkunud meil palju aega kuna linnas ootas meid imeline veepark (kogu Lüneburg on üks imeline linn). Veepark oli üli tasemel. Seal oli olemas kõik mis ühes õiges veepargis olema peaks. 2 Basseini, toru kust alla lasta. Veepargist lahkusime kella 12 paiku, et siirduda kiriku sööklasse lõunat sööma. Pärast lõunat anti kõigile vabad käed, kes tahtis läks puhkama kes tahtis läks poodi ( mida tegi enamus poistest). Kella 15.algasid proovid, esmalt pillidele ja kella 16 ka lauljatele. Proov kestis 2 tundi ja seal selgus, et kiriku akustika oli väga halb ja et mitte ainsastki sõnast ei saa aru. Lõpuks tõsteti toolid treppide ette põrandale ja probleem oli lahendatud. Pärast proovi anti kõigile 25 minutit vaba aega mida enamus kasutas puhkamiseks ja järelemõtlemiseks. Enne riide panekut lauldi veel läbi „ Salve Regina“ ja kontsert võis alata. Kontsert möödus tõusude ja mõõnadega Akustika probleem polnud täielikult lahendatud ja see põhjustas nii mõnegi laulu halva välja kukkumise. Kokkuvõttes tunnistati kontsert siiski korda läinuks ja publikule miskipärast meeldis. Meile anti süüa ja viidi siis tagasi peredesse kus meid ovatsioonidega vastu võeti. Poisid olid väsinud ja pärast pesu mindi magama, et veeta viimane öö Lüneburgis, väike linnas mis meid nii sõbralikult vastu oli võtnud.

 

Viies päev
Reede

Lübecki vabal päeval ärkasid kõik oma peredes kl 9 paiku. Enne väljasõitu kl 10 jätsid kõik oma peredega hüvasti. 70 km Lüneburgist Lübeckisse Möödus suhteliselt igavalt. Vahepeal hõrgutas meid põldudelt tulev „kopsurohi“ ja korra tekkis vaidlus filmi üle mida vaadata. Vaidlus seisnes selles, et mõned tahtsid „Mehed Mustas“ vaadata ( ei leitud ) ja mõned selle asemel „ Üksinda kodus 3“. Lõpptulemuseks ei vaadatud midagi. Enne Lübecki kesklinna jõudmist külastasime me odavat kaubamaja, et bussi toiduvarusid täiendada. Siis kui kõik olid natuke raha laiali visanud istusime tagasi bussi ja sõitsime Lübecki kesklinnas asuvasse parklasse. Enne gruppide eraldumist käisime me Maarja juhtimisel mõnedes tähtsamates kohtades. Näiteks: Lübecki sümboli, Holstentori juures, Raekojaplatsil, kuulsas martsipani poes + muuseumis ja mingis söögikohas kus anti eriti huvitavat toitu. Siis kui kõik olid oma „ ilusad“ toidud ära söönud läksid grupid lahku. Salajaste andmete kohaselt teame, et mõned grupid tegelesid kaubamajas telekamängudega ja mõned tänaval patseerimisega. Mõned vanemad muusikud tegelesid tänaval raha teenimisega. Kokku oli linna peal hängimiseks u. 3 tundi. Poole 6-eks pidime tagasi bussis olema. Siis asusime Travemündesse sõitma Travemündes „Juko“ noortekeskuses jagati meid peredesse. Salastatud andmed puuduvad selle kohta, mis peredes toimus. Pärast peredes käimist tuldi tagasi grillipeole. Seal esinesid meile vanemad muusikud koos ühe sakslasega. Pärast pidu mingi lõplikult peredesse tagasi ja loodetavasti mindi ka magama.

 

Kuues päev

Päev oli samasugune nagu ikka. Eelmisel õhtul olid kõik poisid peredesse jagatud ja Jukosse jäi 8 inimest: Indrek, Laur, Deniss, Danielid, Artur, Aleksander ja Karel. Hommikul kella 6-e paiku oli jõhker äratus, aga mitte koorijuhtide poolt vaid ühe kaas-kooripoisi poolt ( nimesid nimetama ei hakka). Ta polnud aga ainus süüdlane, sest päike, mis aknast sisse paistis tegi oma töö. Kui kõik üleval olid , käidi pesemas ja siis mingi sööma. Söögiks joogiks, nagu ikka olid saiakesed mahl jne. Pärast söömist oli vaba aeg kella kaheni. Selle aja see käisid kõik linna peal ja need, kes olid peredes käisid arvatavasti nendega ringi. Mõned, aga käisid ujumas nn. Idameres. Kui kell lõi 2 koguneti Jukosse, et sealt võtta mapp ja minna Travemünde kirikusse proovi tegema laulatuse ja kontserdi jaoks. Laulatuse ajal pidime laulma üleval oreli juures ilma kostüümideta, mis võis jätta vähe imeliku mulje kuna ülejäänud rahvad oli kõik väga hästi riietatud. Enne kontserti oli veel väike puhkus kõigil ja siis pandi vormid selga ning mindi uuesti kirikusse esinema. Nii kontsert kui ka laulatus olid edukad ning tänu sellele teenis iga kooripoiss 5 €. Pärast seda oli jälle vaba aeg kuni öörahuni. Vaba aega kulutati peamiselt pinksi mängides, mõned käisid ka õhtul veel ujumas. Kui uneaeg käes oli käidi pesemas ja mingi magama. (mõned jäid ka natuke hiljaks, kuid see pole enam oluline. Lõpp.

 

Seitsmes päev

Päev Hansapargis

Päev algas nagu tavaliselt. Poisid ärkasid vara. Hommikuks kirikusse laulma. Seal oli igav, sest rääkida ei saanud. Siiski kannatasid poisid teenistuse lõpuni. Pärast laulmist pandi kostüümid kotti ja istuti bussi, et hakata sõitma Hansapargi poole.

Peale mõne ajast loksumist jõutigi kohale. Piletid käes, tormati atraktsioonide poole. Nüüd mõned sõnad meeldejäävamatest atraktsioonidest: Vaba – langemine (30m) – arvati olevat üheks parimaks lõbustuseks aga nii see välja ei kukkunud sest see oli liiga madal.

Crazy Mines – Mõnu vaheldus. Pöörded olid nii äkilised, et iga kurvi tagant tundus, et me kukume alla. Oli ka 1 kiire alla lask(u)mine. Super Splash! – alguses küttis närvid üles, aga lõpp oli väga mõnus. Sai ka märjaks. Nessie – surmasõlmega raudtee. Kiirusemõõtja oli ka olemas. Fly Hay – Võllikas. Kõige hirmsam atraktsioon. Kui sõita järjest paar korda, hakkab paha. Sellega ongi meie päeva põnevamad sündmused lõppenud.