Esimene päev
Laura ütles just: „Kirjutame kähku, enne kui laev põhja läheb.“ Kell on Soome aja järgi kaks, peaaegu. Laev hakkas järsku möirgama. Silja Titanic.
Täna hommikul ärkasime kõik suure rõõmuga hästi vara. Väljapuhanuna kohtusime sadamas alustamaks edukat reisi Inglismaale.
Laev Tallinn – Helsingi „Fantaasia“. Väljus 12:30. Laevatekk oli hästi kuum, paljajalu seal käia ei saanud. Ja lihavarrast ka ei jaksanud osta. Osad siis vesistasid ¨a¨lõki pärast ja poisid olid ilmselt igatsevas reas kasiino ukse ees.
(Sadamast ei taha pikemalt kirjutada; palju purjus soomlasi ja higi)
Show-baaris mängiti BINGO lotot. Osad inimesed olid pahased, kuna ühe osa nende SHOW-alast oli vallutanud üks jube kamp suure ja karvase viikingipealikuga ja muude pampudega…
lõpp.

Algus
Teine sadam. Edasi-tagasi. Turu kesklinn. Hästi (halvasti) räpane. Väga oluline on siinkohal mainida (veelkord!) ka keskaegne piiskopilinnus, mis meie saatejuhte kütkestas. Oluline fakt mida võibolla humoorikalt ka viktoriinis ära kasutatakse, puudutab Indrekut. Kodune küsimus: KES ON TA ERIALALT? Õige vastus: ARHITEKT.
Tagasi sadamasse. Keegi saagis seal poognaga saagi, osavasti kintsu vibraatotades. Kadrile meeldis rohkem kui väga. Ilmselt on tema see, kes viib saemehe tervitused president Merile. Igorit aga tänab kogu kamp helde annetuse eest.
Arusaamatu osa: sadamas ei kontrollitud absoluutselt midagi. Ei passe ega pileteid.
Teine arusaamatus: kus on kajut? Kuna me oma tuba visalt taga ajasime, leidsime selle lõpuks üles. Oli teine päris vee alla teisele tekile põgenenud.
Kolmas arusaamatus oli ust avavate kaartidega, aga ka see leidi õnneliku lahenduse.
Tunnistajate sõnul oli mass kohe basseini hõivanud ja elevandid sipelgate veeliumäe…
Rasvaste juuste ja mustuse all ägiseva kehaga ratturid sõudsid mööda koridore. Terve laev oli neid täis. Muidu toredad mehed…
Uue muusikalise rühmituse sünd: Indrek, Reio, Juhan. Õnnitleme. APLAUS.
Peale koridorides hulkumist ja mänguautomaatide VAATAMIST oli aeg tubadesse valguda ja kuulda laeva möhitsemist mingitel seletavatel/seletamatutel? Asjaoludel.

Laura ja Helena, tuntud pigem Tipi ja Täpina

 

Teine päev

Laev jõudis sadamasse 7:00. Maabumine läks kiirelt nagu peale mineminegi. Seejärel istusime bussi kus oli väga palju uniseid nägusid. Pärast suurt Stockholmi linna pandi peale film „Muumia“. Filma rääkis Egiptuse preestri õnnetust armastusest, kes pärast 3800 aastat ellu äraks. Film katkestati peatusega (9:45-10:45). McDonalds oli seal. Pikk järjekord WC ukse taga.. kuigi väljas oli veel mitu tualetti. Filmi lõpp. Nagu „Viimne reliikvia“. Vahe oli transpordivahendis – hobune – kaamel.

Paremal pool avanes vaade suurel järvele tükiks ajaks. Üldse avanesid kõik vaated miskipärast paremale. Peatus TOIT! Vahtuläinud kohupiim.

Kogu tegevust saatis vaidlus Reamees Ryani pärast. Reamees Ryani asemel valisid suuremad ühe armastusfilmi nimega „Sulle on sõnum“ kell 11:59. Film lõppes kell 14:47.

15:37 saabusime sadamasse. Väikse uurimise tulemusel selgus, et see on kaubasadam. Niisiis keerasime otsa ringi. Sõitsime reisisadamasse, kust me leidsime oma praami. 16:10 saime praami. Praam oli võrreldes teistega tunduvalt vaiksem. Tekil oli väga tugev tuul. Tuulelõbu jätkus vaid 23ks minutiks, siis läksime bussi. Kuid Taavet jäi võitluses Koljatiga kadunuks. 16:50 saabus Taavet ja toimus mahasõit. Otse sadamakai vastas asus veepuhastusjaam, kust varustati kogu linna töödeldud mereveega. Indrek leidis Taani arhitektuuri väga huvitava.

Film „Viirus“ sai kesta vaid tund, järgnes tugev kriitika tsensuuri kallal. Pärast seda vaatasime komöödia-sõjafilmi „Ässad“. See sai kesta üle poole tunni, siis jõudsime väidetavasse skaudilaagrisse. Selgus, et laagrisse juhatab meid hoopis Lea koos oma väikese lapsega. Laagrisse jõudsime 19:15. Umbes pool tundi tutvuti majakesega ja seejärel hakkas söömine lõkke ääres. Täielik üllatus meile oli see, et herkulo pudru asemel oli neil hoopis viinerid ja maitsvad salati, mida valmistas meile peremees.

Mari, Laur, Oskar, Jaan, Helena

 

Kolmas päev

Tõusime üles Slagerse skaudimajas kell 5:30. Kell 6 pidime startima aga start hilines 17 minutit. Kõik olid varajasest tõusmisest väsinud ja magasid kuni praamini Taani-Saksa. Laev millega me sõitsime oli Scandline’i laev.

Nii Taanis kui Saksamaal oli palju tuulikuid. Koidu meelest oli Taani väina vesi vastiku haisuga. Saksamaalt Belgiasse oli kilomeetreid kokku 956. Sinna sisse kaasnes ka sõit läbi Hollandi. Terve selle aja istusid Karel ja Reio ees ja rääkisid kiirusest ja kiiretest autodest ja motikatest.Kui me ületasime Hollandi-Belgia piiri, sõitsime natuke bussiga edasi ja jõudsime hõbehalli Saabini kust tuli välja meie vastuvõtja Germain. Ta tuli bussi ja tervitas meid. Saabi järel sõitsime kiriku juurde kus me esineme. Seejärel läksime ühte majja kus meid ootasid meie pered. Kui pered olid jagatud läksime kodudesse. Päev lõppes õnnelikult igal ühel oma peres.

Karel, Janno, Koit, Kaarel

 

Neljas päev

Reisikiri Kuurnest

 

Kell 9:30 saabusime kogunemiskohta. Siis viidi meid linnavalitsuse hoonesse. Seal räägiti meile linnast ja jagati mõned kingitused. Saime aru niimoodi, et linna sümbol on eesel. Linna oli ehitatud ka uus raamatukogu, mida meile ka rõõmuga näidati. Sealt sõidutati meid ujulasse ujuma. Ujula asus otse spordiväljaku kõrval. Ujuda oli aega niipalju, et kell 12:00 pidi olema bussi juures (aega tuli ise arvestada, et jõuad). Sealt läksime me restorani sööma. Restoranis pakuti meile suppi ja maitsvat praadi – ka jookide valik oli suur. Söömine venis oodatust pikemaks ja nii lõppes ka meie lauluproov hiljem. Proovi esimesed kolm laulu olid väga head, aga lõpuks väsisime ära ja venitasime proovi pikemaks. Peale pooleteist tunnist proovi algas üle kolme tunnine puhkus. Puhkuse ajal soovitas õpetaja magada, aga minu andmetel tegi seda ainult Artur E. (see võib vale olla).

Pärast vaheaega tulime tagasi kogunemispunkti ja näitasime oma kostüümid õpetajatele ette. Siis tuli väike proov kus laulsime Sanctusest ainult ühe sõna ja Oh kui õndsatest paar salmi ning mõningaid lihvi vajavaid laule veel. Siis panime kostüümid selga ja läksime kiriku ukse taha, kus ootasime vähemalt veerand tundi. Selle 15 minuti jooksul jõudsid Belgia fännid, kes olid staadionile teel, meist 2 korda mööda sõita. Lõpuks saime kirikusse kus oli päris kena. Esinemine kestis kolmveerand tundi. Lõpus ütlesid õpetajad: „Me meeldisime publikule“ ja sellega lõppeski meie kontsert. Pärast seda vahetasime riided ja tormasime jalgpalli mat¨i vaatama. Mäng oli päris pingeline. Esimese poolaja võitis 1:0 Itaalia. Mängisid Belgia vs Itaalia. Kell on 22:38. Itaallased võitsid 2:0. Ja nüüd lähevad kõik koju.

 

The end!

 

Tervitustega Oliver ja Joonas (Arturit ja Kasparit ei olnud, sest nad kadusid siis, kui meie kirjutama hakkasime)

 

Viies päev
Lahkusime külalislahketest peredest, kus meid hästi vastu võeti. Sõit algas 8:56. Lehvitatud pikalt, jäid uued sõbrad Belgiasse. Prantsusmaale jõudsime 9:56. Parajasti kui sõitsime läbi Victor Hugo tänava, vaatas seltskond pooluniseid poisse hoolega Victor Hugo „Hüljatuid“. Vaadake! Tsepeliin! Hüüdsid poisid. See oli 10:40. Sõit läks läbi Cole linna.
10:50 sõitsime EUROTUNNELISSE (40km pikk) ehk rongi, mis kannab Hoze Carrerase nime. Ihani arvates oli see nagu hiiglaslik metallist uks. Tunne oli nagu lennukis – võttis kõrvadki plõksuma. Tunnelit ehitati 10 aastat.
12:35 eurotunnelist välja – olemegi Inglismaal – ometi!!! Inglismaa on üks neljas osa SUURBRITANNIAST koos ¦otimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaaga. Inglismaa on kõrge kultuuriga maa. Kuningannaks Elizabeth.
Peale peatust vaadati filmi „Takso“. Sõideti mööda „Roveri“ autotehasest. Ööbimiskohas ootas meid lahke kirikuõpetaja Bernard Schönemann ja kontsert toimus St. Pauli kirikus. Esinejad ise oma esinemisega ei jäänud rahule – peab rohkem pingutama. Kirik oli tulvil kuulajatest. Pärast pakuti „NÄKSI“. Õhtusöögiks oli bor¨i supp ja kakao. Mängiti jalgpalli ning Igor pahandas poistega nagu temale kohane. Kell 11 oligi öörahu. Uni tuli ruttu.

Mihkel, Katrin, Taavet, Ihan

 

Kuues päev

Hommikul kl 9:00 sõitsime Oxfordi linna peale ekskursioonile. Esiteks läksime Oxfordi ülikoolile kuuluva kiriku torni. Vaade oli vapustav. Suur ja väike Janno noppisid võrgu vahelt raha, mille külastajad olid sinna visanud. Edasi külastasime ülikoole ja nende hoove. Pärast seda oli linna peal vaba aeg. Peale seda kogunesime bussi juurde ja sõitsime Sevenoaks’i oma ööbimiskohta.

17:00 hakkas proov. See ei tulnud hästi välja, sest hääled kähisesid. Pärast proovi läksime ujuma. Bussis pidi tagasi olema 18:27, et kolm minutit hiljem väljudam kuid poisid hilinesid. 20:00 hakkas St. Luke Church’s kontsert. Õpetajate meelest polnud kontserdil midagi viga kuigi hääled kähisesid.Oskar, Jaan, Mihkel ja ta ema võeti peredesse. Teised magasid kiriku kõrval olevas saalis. Oligi kõik.

 

Artur R., Taavi, Valmar ja Janno

 

Seitsmes päev

Hommikul ärkasime Sevenoaksis. See on Londoni satelliitlinn, mille elanikud töötavad enamasti centrumis. Siin asub vanim kriketiväli Inglismaal. Väljaku servas kasvavate tammede järgi ongi linnake oma nime saanud.

Enne lõunat veetsime tunni Sevenoaksi pargis fotoaparaatidega hirvi jahtides. Pargi keskel nägime Henry VIII poolt ehitatud lossi. Teel Sevenoaksist Greenwichi ei vaadanud ühtegi videot. Esimese rea kohvik „Pohohama“ hakkas tegelema valuutavahetusega 1 nael = 25 krooni.

11:30 jõudsime Greenwichi, kus lõpuks nägimegi neid kuulsaid kahekordseid punabusse. Greenwichi pargis asub 0-meridiaan. Mõned poisid külastasid seal ühe naela eest muuseumi. Need, kellel raha ei olnud, või kes ei tahtnudki minna muuseumisse, need mürasid suurel muruplatsil või mängisid jalgpalli. See oli maru! Greenwichi pargis olime umbes poolteist tundi. Seejärel läksime bussi ja sõitsime edasi. Kell kaks väljusime bussist olime jõudnud Thamesi jõe äärde. Meile anti tund vaba aega. Selle aja sees tegime pilte Thamesist ja Big Benist, ostsime suveniire ja muud huvitavat. Kell kolm läksime tagasi bussi. Sõitsime St. Peter’s Churchi lähedale ja sõime lõunat. Lõunaks oli supp, mille juurde pakuti leiba ja õuna. Enne saime ka teada, et seekord saavad kõik peredesse. Peale sööki tänavaelanike murul tuli korraldus vormid kiriku juures olevasse majja viia. Elaja uksel olevad sildid rõhutasid, et tegu on eraomandiga. Enne proovi oli väike puhkus. Enamus kooripoisse veetis selle istudes kiriku trepil, jälgides kohalike igapäevast rutiini. Kella kuue paiku olime jõudnud niiöelda hirvepargist tagasi ja ilmselt valmistusime tõesti prooviks ja puhkasime. Umbes proovi ajal ja pärast proovi oli Kadri meie peale PISUT vihane ja kontserdil oli üpriski ebamugav laulda. Kuna meil veel hääled ka olid ära karjutud, oli see kontsert meil päris süüüüüüüüüga halvasti välja tulnud. Kontsert lõppes umbes 8 paiku ja läksime riideid vahetama. Umbes kella 8st hakkas jaanituli, inglastel oli aga jaani tulekul omamoodi ettekujutus. Lõke tossas kuskil üksikus aianurgas ja keegi ei teinud sellest välja. Kui söödud & joodud, tõime välja pillid. Veel õhtupoole jagati meid peredesse ja läksime minema.

 

Kaheksas päev
Ärkamine peredes. Paljud said maitsta tõeslist inglise hommikusööki – teadmiseks nile, kes võileiba sõid, koosneb see põhiliselt rasvast. Tõelise inglise hommiku juurde aga kuulub tõeline kiirustamine. Meie igal juhul saime seda ka proovida.

Unine proov, unised hääled. Tasapisi hakkasid kirikusse kogunema kummaliste THANK YOU siltidega koguduseliikmed. Esialgu jäi segaseks, keda nad tänada tahtsid, meid või?

Jumalateenistus läks koguduse meelest pidulikult, meie meelest keskmiselt. Pärast lõpuõnnistust aga kõik alles algas. Juba armulauale minejate seas elevust tekitanud (ja Kaiti põse alt kõditanud) klounid vallutasid kõnepuldi, kasutades THANK YOU strateegiat sinna tungimiseks. Oma sõnumit soovisid edastada ka paljud täitsa normaalsed kodanikud (igapäevase make up’iga). THANK YOU ütlesid kõik STEVENILE – preestrile. Teda premeeriti kõva ja julge esinemise eest värviliste õnnitluskaartidega ja kutsega suurele lõbusale lõunale.

Sõit Londonisse – välkekskursioon. Meid lasti 10ks minutiks St. Pauli katedraali. Siis jätkus vongerdamine lämbetel ummiku-tänavatel. Puhurid töötasid laitmatult ja jahedat surinat saatis veel Kersti jutustus elust Inglismaal.

Tähtis fakt Stevensist: ainsa võõrkeelena suutis ta omandada eesti keele, mida ta parema puudusel kasutab ta üle maailma kõikjal.

Londoni kadakaturg. Osad leidsid kingitusi, osadele meeldis tänavamuusikat kuulata. Siin lubati meil veeta lausa… 45 minutit. Igor oli kuuma ilma peale vihane.

Pillid kirikusse, proov.

Lõuna Janno (väiksema) tädi juures. Konsuli bee¸i vaibaga korteris.

Kontsert-jumalateenistus. Väga väga palav. Väga väga pikad kõned ja jutlus. Sellest vanast ja tähtsast onust ei olnud eriti võimalik aru saada. Tundus nagu räägiks ta ainult iseendale. Piiskopil oli pikk pikk jutlus valmistatud, aga sõnum oli lihtne –ANDESTAMISEST: Väga palju nalja tegid inglise koraalid. Eriti see teine, mis imelik, super madalale ja super kõrgele.

NAISPREESTRID! Nad nägid välja nagu MTV3e targad öökulli-logod. …Meie aga jäime peale kauaoodatud lõppu tükiks ajaks ukse taha. See ei olnud kellegi SÜÜ.

Buckinghami paleesse meid ei lastud.

Inglise õhtu juurde kuulub tõeline kiirustamine. Kõik ruttu magama ja koju hambaid pesema. (Enne hambaid pesema.) Ja enne pidi veel midagi rasvast sööma.

 

КОНЕЦ

The Karin group

 

Üheksas päev

Hetkel oleme suures laevas Calaisi lahes. Meid ei võeta Prantsusmaale vastu, kuna töötajad streigivad. Päev algas peredega hüvastijätuga. 8:34 sõitsime bussiga Madame Tussaud vahakujude muuseumisse. Seal oli nii vanaaegseid kui ka kaasaegseid vahakujusid. Eriti kihvt oli taksosõit, mis näitas Inglismaa ajalugu ja õuduste kamber, kus olid enamasti ainult mõrvatud inimesed. Peale taksosõitu jõudsime planetaariumisse. Seal me veetsime 20 minutit poes kuni avati planetaarium. Enne õiget sissepääsu oli palju infot universumi kohta. Show algas 12:30 ja lõppes 13:00. Jaani arvates oli show põnev ja huvitav ning sellest kogus väheke tarkust. Mari arvates oli show muidu huvitav ainult süda läks natuke pahaks. Oskari arvates oli show väga õpetlik, väga reaalne ja väga äge oli sõita universumi ühest servast teise. Pärast showd läksime tagasi bussi sõites Eesti suursaatkonda lõunale. Peale pildistamist läksime aega, kus ootas meid pizza ja magustoiduks jäätis. 14:42 hakkasime kodupoole sõitma ja enne Londonist lahkumist tegime tunniajase poe peatuse. 17:02 lahkusime poest ja 20 minutit hiljem vaatasime ühe filmi Londoni kohta. Sadamasse jõudsime 18:40 ning laevale tund aega hiljem.

Sõit läks libedalt kuni kapten teatas, et prantslased streigivad sadamas ega ei võta meid vastu. Kõik oli väga igav, kui avastasime, et kohvikus sai tasuta juua (järgmisel päeval kell 3 anti üleval tasuta praadi). Päev ei lõppenudki nii halvasti.

 

Kadri, Mari, Tähepoisid, Laur

 

Kümnes päev
2:40 saime kaptenilt teada, et prantslased ei streigi enam. Umbes kell 3:00 pääsesime bussi ja 3:10 saime praamilt maha (praami nime me ei mäleta). Esimeses bensiinijaamas saime oma magamiskotid üles tuua ja umbes kümne minuti pärast oli buss haudvaikne. Üleval olid vaid bussijuhid. Kell 7:08 kui meid äratati ja bensiinijaama toaletti saadeti.
Paljudel poistel olid ka hambaharjad kaasas. Seejärel magasime veel mõned tunnid. Kui ärkasime, olime läbinud juba Belgia ja Hollandi. Laekus ka informatsioon, et Hollandis istusime kaks tundi ummikus. Seejärel sõitsime veel ja olimegi bensiinijaamas, kus käisime WC-s ja leidsime varjulise koha kus hommikust süa. Hommikusöögiks olid cornflakes ja müsli jogurti ja piimaga. Umbes 30 minuti pärast olid kõik bussis ja me sõitsime edasi. Peale pandi film nime „Jurassic Park: The Last World“. Siis sõitsime paar tundi ja läksime ujuma. Vesi oli külm ja ka vetikaid oli palju. Peale ujumist sõitsime praamile. Praami peal tegi Aive kõigile jäätised välja. Väljas tekil ei olnud suurt tuult. Taani jõudis praam 21:00. Siis panime filmi „West Side Story“ ja hakkasime liikuma. Vaatasime filmi selle ajani kui jõudsime skaudimajja. Film jäi pooleli ja lõpuni jäi veel 10 minutit.
Õhtusöögiks sõime kartuliputru ja kastet, kurki ja paprikat. Kui oli söödud, hakkas magamise aeg, kuna magada jäi vaid 6 tundi. Head ööd!

Pireti ja Anneli grupp

 

Üheteistkümnes päev
Eelviimane reisipäev algas äratusega kell 6:00. Skaudimajast lahkusime kell 7:20. Kohe hakkasime vaatama ellmisel päeval lõpetamat jäänud filmi „West Side Story“. Siis vaatasime kõigi arust huvitavat filmi, mitte just päris kõigi arvates, mis hiljem katkestati. Järgmisena vaatasime filmi „Põrunud professor“. Kell 9:10 ületasime lühikese laevasõiduga Taani-Rootsi piiri. Laevas tegi Aive kõigile jäätise välja. Aive enda jäätise napsas kajakas, häbematu otse Aive peost ära. Vargapoiss selline! Rootsis tegime lühikese peatuse, kus õpetajad leiba ja piima ostsid. Teel Stockholmi tegime ühe viktoriini. Viktoriini võitis Helena võistkond, kuhu kuulusid Helena, Jaan, Oskar ja Valmar. Siis vaatasime filmi „Peacemaker“ ja see oli päris äge. Siis astusime laeva Silja Festival. Seal sai ujuda ja süüa rootsi lauas. Igor tegi ka paljudele autosõidu mänguautomaadiga välja. Peaaegu kõik võitsid teda, kaasa arvatud meie bussijuht Vellu.

Igori ja Katrini rühm

 

Kaheteistkümnes päev

12 päevaga läbitud ……. km. Oleme lohistanud kuuma suve läbi 8 riigi Eestimaa jaaniöösse. Rõõm õnnestunud reisi üle, kordaläinud kontserdid. Ilmselt on Peaingel Miikaeli kaitsev käsi mängus, et reis kulges viperusteta, prantsuse sadamatööliste streiki kogesime pigem kui põnevat seiklust. Mõni sõna ka viimasest päevast.

Südaööl kogunes seltskond 9. korruse discosaali. Poisid mürasid paar tantsu ja vajusid ära. Ilmselt oli mälestus eelmise aasta lõpudiscost nii tugev, et kehvemat poleks sobinud korraldada. Väsimus oli teinud oma töö. Nii kuulutatigi 1:30ks välja öörahu. Öövalvuril õnnestus kella kaheks vaigistada kõik padjaloopijad, seintele kolkijad, paha haisu laskjad ja unes jalutajad. 6:30 äratus. Oleme Turus. Paar paanikat kadunud passidega, kadunud ja kajutisse unustatud asjadega ja juba sõidamegi Helsingi poole. 11:45 väljub laev KOJU!

 

Aitäh kõigile hea seltskonna eest ja ilusat suve!

 

Reisijuht Aive